Olukorrajuhtimine on juhtimisstiil, mille on välja töötanud ja uurinud Kenneth Blanchard ja Paul Hersey. Olukorrajuhtimine tähendab seda, kui organisatsiooni juht või juht peab oma stiili kohandama vastavalt nende jälgijate arengutasemele, keda ta üritab mõjutada. Olukorrajuhtimise korral on oma stiili muutmine liidri enda teha, mitte juhi stiili kohanemisega. Olukorras juhtimisel võib stiil pidevalt muutuda, et vastata olukorrast lähtuvalt organisatsiooni teiste vajadustele.
Rääkimine ja lavastamine
Rääkimises / juhtimises on organisatsiooni juht see, kes teeb otsuseid ja teavitab teisi otsuse korralduses. Seda juhtimisstiili võib nimetada ka mikrojuhtimiseks, kuna juht on väga kaasatud ja jälgib hoolikalt töötavaid inimesi. Selle juhtimisstiili puhul on see ülalt-alla lähenemine ja töötajad teevad lihtsalt täpselt seda, mida neile öeldakse.
Müük ja juhendamine
Müügi- ja juhendamisstiiliga on juht endiselt igapäevases tegevuses väga kaasatud. Lõppkokkuvõttes langetavad otsused ikkagi juhi, kuid töötajatelt nõutakse enne otsuse rakendamist sisendit.
Sellises olukorras juhtimise stiilis jälgitakse töötajaid endiselt, kuid see on pigem coachingu kui juhtimise viis. See stiil sobib tavaliselt hästi kogenematute ja alles õppivate inimestega. See hõlmab otsest kiitust nende enesekindluse ja enesehinnangu suurendamiseks.
Osalemine ja toetamine
Osalev ja toetav olustikulise juhtimise stiil annab suurema vastutuse tööandjatele või jälgijatele. Kuigi juht annab endiselt teatud suuna, langetavad otsused lõppkokkuvõttes järgija. Juht on selleks, et anda tagasisidet ning suurendada oma enesekindlust ja motivatsiooni kiituse ja tagasisidega täidetud ülesannete kohta. Neil, kes töötavad selles olukorras juhtimise stiilis hästi, on vajalikud oskused, kuid neil puudub enesekindlus või motivatsioon nende saavutamiseks.
Delegeerimine töötajatele
Delegeerimine on olukordlik juhtimisstiil, kus juht kaasatakse töötajatega kõige vähem. Töötajad vastutavad ülesannete ja suundade valimise eest. Kuigi juht võib siiski olla seotud suunamise või tagasiside saamise eesmärgil, on see palju madalamal tasemel kui muude olukordade juhtimisstiilide puhul. Sellise juhtimisstiili abil tunnevad töötajad oma rolli ja täidavad seda vähese nõutava järelevalve korral.
Arvestades arengutaset
Järgija arengutasem määrab juhi olukorrase juhtimisstiili. Blanchard ja Hersey on välja töötanud maatriksi, et juhid saaksid oma arengutaseme põhjal töötajale vajaliku juhtimisstiili hõlpsasti kindlaks määrata. Neil, kellel on suured vajadused ja vähe kogemusi, on vajalik lavastusstiil, samas kui madalate vajaduste ja kõrge kompetentsiga inimestel saab kasutada delegeerimisstiili.
